4 levinud käitumismustrit eakal hobusel – ja mida need tegelikult tähendavad
Eakas hobune ei ole „haige hobune“ – vananemine on loomulik protsess. Küll aga annavad just väikesed muutused käitumises tihti kõige varem märku, et hobune vajab rohkem tuge (nt valuravi, keskkonna kohandamist või söötmise muutmist). Allpool on neli sagedast mustrit, mida vanema hobuse puhul tasub teadlikult jälgida.
1) Puhkamine, lamamine ja üles-alla liikumine
Mida sa näed:
Hobune lamab harvem, tõuseb raskelt, kõhkleb pikali heites või näib üles tõustes „kohmakam“.
Mida see võib tähendada:
• sageli on taustaks liigese- või lihasvalu (nt artriit), mis teeb lamamise ja püstitõusmise ebamugavaks;
• lamamine on oluline, sest sügav REM-uni eeldab pikali olekut; kui hobune ei lama, võib tekkida unepuudus.
Praktilised sammud tallis:
• kontrolli, kas puhkeala on pehme, kuiv ja libisemiskindel;
• jälgi (või kirjuta üles), kas hobune lamab iga päev ja kas püstitõusmine on muutunud.
2) Muutused karjakäitumises ja suhtluses koplis
Mida sa näed:
Hobune hoiab teistest eemale, teda „aetakse ära“, ta ei pääse sööda või vee juurde või muutub konfliktsemaks.
Mida see võib tähendada:
• eakas hobune ei pruugi enam nii kiiresti eest ära liikuda ning võib sattuda rohkem surve alla;
• oluline pole ainult see, kas hobune on karjas, vaid ka see, kas karjas olemine on tema jaoks turvaline ja positiivne.
Praktilised sammud tallis:
• vaata üle karjakoosseis (kas sobiks rahulikum grupp või „sama vanuse“ seltskond);
• lisa koplisse ruumi ja „põgenemisteid“, et hobune saaks konfliktist eemalduda.
3) Isiksuse- ja reaktsioonimuutused (tuimus, ärrituvus, ehmumine, kartlikus)
Mida sa näed:
„Ta pole enam tema ise“ – hobune muutub loiuks, tõrjuvaks või agressiivsemaks või vastupidi väga vaikseks; mõni muutub ka kartlikumaks.
Mida see võib tähendada:
• sageli on põhjuseks valu või üldine ebamugavus;
• ehmumise sagenemisel tasub arvestada nägemise halvenemisega (nt hägustumine, katarakt või muud silmaprobleemid);
• mõnikord mõjutab käitumist ka elukorraldus (nt treeningust „pensionile“ jäämine ja inimkontaktide vähenemine).
Praktilised sammud tallis:
• tee muutus „mõõdetavaks“: millal see algas, millistes olukordades ilmneb ning kas on seos saduldamise, liikumise, söötmise või ilmaga;
• kui muutus on järsk või süveneb, on see alati „punane lipp“ tervisekontrolliks.
4) Söögiisu ja söömisviisi muutused
Mida sa näed:
Hobune sööb aeglasemalt, jätab heina või jõusööda alles, valib toitu tekstuuri järgi, kaal langeb või kehakonditsioon ei püsi.
Mida see võib tähendada:
• vanematel hobustel on üks esimesi piiravaid tegureid sageli hambad – kui närimine on valus või ebaefektiivne, langeb söögiisu;
• paljudel hobustel aitab sööda maitseomaduste tõstmine (nt mash’id, lõhna või maitse lisamine).
Praktilised sammud tallis:
• jälgi, kas heina närimisel tekib toidupallide väljakukkumist, köhimist või toidu mahaajamist;
• planeeri regulaarne hambakontroll ning kohanda sööta (kiudainete, energia ja valkude sisaldust) vastavalt vajadusele.
Kiire kontrollnimekiri (1 minut päevas)
• Kas hobune lamab ja tõuseb üles ilma selge vaevata?
• Kas ta saab karjas rahulikult süüa ja juua?
• Kas tema meeleolu või reaktsioonid on muutunud võrreldes eelmise kuuga?
• Kas söögiisu, närimine või kehakonditsioon on muutunud?
Kui vähemalt kahele küsimusele vastad „jah“, tasub teha plaan: hinnata valu, vaadata üle liikumine, keskkond ja söötmine ning vajaduse korral kaasata veterinaar. Artikli põhisõnum on lihtne: varajane märkamine ja kiire reageerimine aitavad eakal hobusel säilitada hea elukvaliteedi.
