Hobuste tekitamine on Eesti kliimas oluline teema – meie oludes esineb palju niiskust, tugevat tuult ja kiiresti muutuvat temperatuuri. Kuigi hobune on külmakindel loom, leidub olukordi, kus tekk on vajalik, ning olukordi, kus see võib hoopis kahju teha. Teaduskirjandus pakub selles osas selgeid suuniseid.

Selles postituses käsitleme:

✅ kuidas hobune end looduses soojas hoiab

✅ mis on hobuse termoneutraalne tsoon

✅ millised hobused vajavad tekki

✅ millal ja kui paksu tekki Eesti kliimas kasutada

✅ kihtsüsteemi eeliseid (liner)

✅ levinumaid vigu tekkide kasutamisel

 

Kuidas hobune end soojas hoiab?

Hobusel on külmaga toimetulekuks mitmekihiline kaitsesüsteem: talvekarv, nahaalune rasvkude, vereringe reguleerimine ning instinktiivne käitumine (nt tuulevarju otsimine). Uuringute järgi suudab hobune säilitada kehatemperatuuri stabiilsena ka üsna madalatel temperatuuridel, eeldusel et karv on pikk ja kuiv [1][2].

Talvekarv toimib kui hobuse „looduslik tekk“: püstitõusnud karv loob naha pinnale isoleeriva õhukihi, mis hoiab soojust. Tuul ja vihm võivad selle kaitsekihi aga hävitada – just sel põhjusel talub hobune Eestis märga külma sageli halvemini kui kuiva pakast.

 

Termoneutraalne tsoon – hobuse mugavusvahemik

Teaduskirjanduses räägitakse termoneutraalsest tsoonist (TNZ) – see on temperatuurivahemik, mille piires loom ei pea kulutama lisaenergiat ei kehasoojuse tootmiseks ega jahtumiseks. Hobuse TNZ jääb sõltuvalt karvastikust ja karastusest ligikaudu 5–25 °C vahele [1][3].

✅ Alla alumise piiri peab hobune tootma lisasoojust (mis suurendab sööda vajadust).

✅ Üle ülemise piiri tuleb hakata end jahutama (nt higistamise või naha verevarustuse abil).

Tekke kasutades saab TNZ-d nihutada: lisame isolatsiooni, kui temperatuur langeb alla loomale mugava taseme.

 

Mida ütlevad uuringud tekkide kohta?

Peamised järeldused teaduslikest uuringutest:

✅ Mida paksem tekk, seda kõrgem hobuse seljapinna temperatuur.
Tekkide erinev grammkaal mõjutab naha temperatuuri selgelt astmeliselt [4].

✅ Vanematel hobustel aitab tekk säilitada temperatuuri ja vähendada stressi.
Geriatriliste hobuste füsioloogilised näitajad (sh südame löögisageduse varieeruvus) paranesid regulaarse katmise korral [5].

✅ Klipitud hobustel aitab tekk hoida stabiilset nahatemperatuuri.
Pärast treeningut väheneb järsk jahtumine ning temperatuuri kõikumine [6].

✅ Liiga paks tekk võib takistada loomulikku soojusregulatsiooni.
See pidurdab verevoolu naha pinnakihtides ning suurendab ülekuumenemise riski [7].

✅ Tekid mõjutavad karva kasvu.
Need takistavad talvekarva kujunemist ja lühendavad karva [8] – sporthobuste puhul võib see olla soovitav, kuid muudab hobuse rohkem tekist sõltuvaks.

Kokkuvõttes on tekk tõhus abivahend, kui seda kasutatakse õigel ajal, sobiva paksusega ning individuaalset vajadust arvestades.

 

Millal hobune tegelikult vajab tekki?

Enamik teadusallikaid nõustub, et terve, tiheda talvekarvaga ja varjualust omav hobune ei vaja enamasti tekki, isegi külmal talvel [2][3].

Tekki vajab hobune juhul, kui:

✅ Ta on klipitud

Loodusliku karvakatte puudumisel vajab hobune katet juba +5…+10 °C juures.

✅ Ta on vana või kõhn

Nõrgem termoregulatsioon ja vähene rasvavaru muudavad ta tundlikumaks külmale [5].

✅ Ta on haige või taastumas

Tekk vähendab energiakulu ja aitab paranemisele kaasa.

✅ Tal puudub varjualune

Eestis tavaline tuul ja vihm võivad tekitada märg-külma stressi.

✅ Ta on sporthobune, kes treenib talviti

Klipitud ja regulaarses töös olevad hobused on peamised tekkide kasutajad.

 

Praktiline tekijuhend Eesti kliimasse

Alljärgnevad soovitused sobivad enamikule hobustele. Erandid (nt tõug, kehaseisund, karvastiku eripära) tuleb arvestada eraldi.

+15…+10 °C

  • Normaalse karvaga: tekita

  • Klipitud/õhuke karv: 0 g vihmatekk tuulise ja märja ilmaga

+10…+5 °C

  • Normaalse karvaga:

    • kuiv ilm: tekita

    • vihm/tuul: 0–50 g

  • Klipitud või külmakartlik: 50–100 g

+5…0 °C

  • Normaalse karvaga:

    • kuiv ilm: tekita

    • märg ja tuul: 0–100 g

  • Klipitud/vanem: 100–150 g

0…–5 °C

  • Normaalse karvaga: 0–100 g, sõltuvalt tuulest

  • Klipitud: 150 g

–5…–10 °C

  • Normaalse karvaga: 0–150 g, vajadusel

  • Klipitud/vanem/kõhn: 200–250 g

–10…–15 °C

  • Normaalse karvaga + hea varjualune: tihti ka tekita

  • Klipitud või külmakartlik: 250–300 g

–15…–20 °C

  • Normaalse karvaga: 100–200 g, sõltuvalt tuulest

  • Klipitud/vanem/haige: 300–400 g

 

Kihtsüsteemi eelised (liner)

Eesti muutliku ilma jaoks sobib hästi kihiline süsteem: pealmine 0 g + lisatavad „linerid“.

✅ 0 g – vihma ja tuule vastu

✅ 100 g – jaheda sügise jaoks

✅ 200 g – tavatalv

✅ 300 g – pakaseks

Kihid võimaldavad paindlikku temperatuuri reguleerimist ja vähendavad vajadust omada mitut täispaksust tekki.

 

Levinumad vead tekkide kasutamisel

✅ Liiga paks tekk liiga soojas ilmas → ülekuumenemine [7].

✅ Tekitamine märjale karvale → nahaärritus, külmetus.

✅ Tuule mõju alahindamine – +3 °C ja vihm võivad külmetada kiiremini kui –10 °C kuiv pakane.

✅ Hobuse seisundi kontrolli puudumine – temperatuur muutub Eestis kiiresti.

✅ Halvasti sobiv lõige – hõõrdumised, surve seljal.

 

✅✅ Kontrolli hobust käega: kui ta on teki all soe ja kuiv, on kõik korras. Kui niiske või liiga kuum, on tekk vale.

✅✅✅ NB! Loomulikult on kõik hobused individuaalsed. Tekkide vajadus sõltub alati konkreetse hobuse tõust, karvastiku tüübist, konditsioonist, vanusest, tervislikust seisundist, töökoormusest, karastusest ja pidamistingimustest. Antud juhised on üldised ning tuleb kohandada iga hobuse vajaduste järgi eraldi.

 

Weatherbeeta valik e-poes

 

Artiklite lingid

1.

Effect of Different Blanket Weights on Surface Temperature of Horses in Cold Climates
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0737080619305970

2.

Temperature regulation in horses during exercise and recovery in a cool environment (Acta Veterinaria Scandinavica)
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3427134/

3.

Caring for the horse in a cold climate — Reviewing winter shelter, blanket and nutrition strategies
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159120301593

4.

Management of horses with focus on blanketing and clipping practices reported by members of the Swedish and Norwegian equestrian community
https://www.researchgate.net/publication/313955441_Management_of_horses_with_focus_on_blanketing_and_clipping_practices_reported_by_members_of_the_Swedish_and_Norwegian_equestrian_community

5.

Changes in Hair Coat Length and Diameter in Blanketed and Non-blanketed Horses During Winter
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36509241/

6.

Effect of turnout rugs on the behaviour of horses under mild autumn conditions in the United Kingdom
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159125001595

7.

The effect of blankets on horse behaviour and preference under Arctic winter conditions
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0168159119300838

8.

Winter Blanketing Guide – Yes, No, How Much?
(Horse Canada)
https://horse-canada.com/magazine/equine-ownership/winter-blanketing-guide-yes-no-how-much/

9.

Blanketing Pros and Cons from Scientific Research
https://castlefarmweddings.com/blog/blanketing-pros-and-cons-from-scientific-research