Kevad on hobuseomanike kauaoodatud aeg – karjamaad rohetavad ja päevad pikenevad. Kuid päikesevalgusega kaasneb ka varjatud oht: hobuste UV-tundlikkus ehk fotosensibilisatsioon. Eriti ohustatud on hobused, kelle nahk on heleda pigmendiga või kellel on valgeid laike.

IMG_0344.JPG (53 KB)

Mis on fotosensibilisatsioon ja miks see tekib?

Fotosensibilisatsioon on seisund, kus hobuse nahk muutub ülitundlikuks ultraviolettkiirgusele (UV), põhjustades valulikke kahjustusi. Seda seisundit esineb kahel kujul:

1. Primaarne fotosensibilisatsioon tekib, kui hobune sööb taimi, mis sisaldavad päikesevalguse toimel aktiveeruvaid ühendeid. Eestis sagedamini esinevad ohtlikud taimed:

  • Naistepuna (Hypericum perforatum)

  • Harilik tatar (Fagopyrum esculentum)

  • Roosa ristik (Trifolium hybridum)

  • Hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum)

  • Harilik lutsern (Medicago sativa)

  • Harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria)

  • Karulauk (Allium ursinum)

Need taimed võivad olla ohtlikud nii värskelt kui ka heinas.

IMG_0346.JPG (348 KB)

2. Sekundaarne ehk hepatogeenne fotosensibilisatsioon tekib maksakahjustuse tagajärjel, kui kahjustatud maks ei suuda lagundada klorofülli ainevahetuse kõrvalprodukti (fylloerütriini), mis koguneb naha alla ja reageerib päikesevalgusega. Maksa kahjustavad taimed ja tegurid on näiteks:

  • Harilik voolmerohi (Senecio jacobaea)

  • Sinivetikad (tsüanobakterid)

  • Hallitanud hein

  • Puju (Senecio ovatus)

  • Harilik tõlkjas (Crotalaria sagittalis)

  • Hobukastan (Aesculus hippocastanum)

  • Kirju koerputk (Conium maculatum)

IMG_0345.JPG (174 KB)

Kuidas fotosensibilisatsiooni ära tunda?

Fotosensibilisatsiooni sümptomid ilmnevad tavaliselt heledatel või karvadeta nahapiirkondadel:

  • Nina

  • Silmalaud

  • Kõrvade tipud

  • Valged jalad

Tüüpilised tunnused:

  • Naha punetus ja turse

  • Villid ja haavandid

  • Koorikute teke ja naha irdumine

  • Sügelus ja valu

IMG_0347.JPG (407 KB)

Ravi ja leevendamine

Kui hobusel ilmnevad fotosensibilisatsiooni tunnused, tuleks viivitamata rakendada järgmisi meetmeid:

  • Eemalda hobune päikesevalgusest: vii ta varju või siseruumi päevasel ajal.

  • Naha hooldus: puhasta kahjustatud piirkondi õrnalt ja kasuta põletikuvastaseid salve.

  • Veterinaararsti abi: raskematel juhtudel määratakse valuvaigisteid või kortikosteroide; maksafunktsiooni hindamiseks tehakse vereanalüüs.

Kuidas fotosensibilisatsiooni ennetada?

Parim ravi on ennetus:

  • Kontrolli regulaarselt karjamaid ja eemalda ohtlikud taimed.

  • Karjata hobuseid varahommikul või hilisõhtul, kui UV-kiirgus on nõrk.

  • Kasuta UV-kaitsega maske ja tekke.

  • Veendu, et hein oleks kvaliteetne ja hallituseta.

IMG_0348.JPG (83 KB)

Kokkuvõte

Hobuste UV-tundlikkus on tõsine, eriti kevaditi esinev probleem, mida teadliku tegutsemise ja sobiva hooldusega saab ennetada. Kontrollige karjamaid ja sööta, kasutage UV-kaitset ja reageerige kiiresti sümptomite tekkimisel. Imperial seisab hobuste heaolu eest ja aitab leida lahendusi fotosensibilisatsiooni ennetamiseks ja raviks.

 

Laia valiku UV-kaitsega tooteid leiad siit!

 

Viidatud kirjandus

  1. Stegelmeier, B.L. (2002). Equine photosensitization. Clinical Techniques in Equine Practice, 1(2), 81–88. – Ülevaade hobuste fotosensibilisatsioonist, käsitledes nii primaarset kui sekundaarset vormi ning kirjeldades nahakahjustusi ja patogeneesi. Link artiklile.

  2. Quinn, J.C., Kessell, A., & Weston, L.A. (2014). Secondary plant products causing photosensitization in grazing herbivores: their structure, activity and regulation. International Journal of Molecular Sciences, 15(1), 1441–1465. – Ülevaade taimede fototoksilistest ühenditest ja nende toimemehhanismidest loomadel. Link artiklile.

  3. Moritz, R., & Aboling, S. (2024). Incidence of photosensitization in husbandry animals: a meta-study on the effects of feed diversity and feed choice. Agriculture, 14(7), 1137. – Meta-uuring, mis näitab, et hobustel esineb valdavalt primaarne fotosensibilisatsioon. Link artiklile.

  4. Cortinovis, C., & Caloni, F. (2015). Alkaloid-containing plants poisonous to cattle and horses in Europe. Toxins, 7(12), 5301–5307. – Ülevaade alkaloide sisaldavatest Euroopas levinud mürgitaimedest ja nende mõjust hobustele. Link artiklile.

  5. Kopecká, A., Novotná, T., Svobodová, Z., & Drábková, Z. (2024). Senecio ovatus poisoning in a horse – a case report. Veterinární Medicína, 69(9), 329–336. – Juhtumiuuring puju põhjustatud hobuse mürgistusest. Link artiklile.

  6. Nation, P.N. (1989). Alsike clover poisoning: a review. The Canadian Veterinary Journal, 30(5), 410–415. – Ülevaade roosa ristiku ja hobuste fotosensibilisatsiooni seostest. Link artiklile.

  7. Winter, J.C., Thieme, K., Eule, J.C., Saliu, E.-M., Kershaw, O., & Gehlen, H. (2022). Photodermatitis and ocular changes in nine horses after ingestion of wild parsnip (Pastinaca sativa). BMC Veterinary Research, 18(1), 80. – Uuring metsiku pastinaagi põhjustatud primaarse fotosensibilisatsiooni kohta hobustel. Link artiklile.