Sadulapassitamine hobusele ja teaduslikud uuringud

1. SISSEJUHATUS: TEADUSLIKU SADULAPASSITUSE KRIITILINE ROLL

Sadula passitamine on keerukas protsess, mille käigus tagatakse sadula optimaalne sobivus hobuse ainulaadse anatoomia ja dünaamiliste liikumismustritega, pakkudes samal ajal ratsanikule tasakaalustatud ja mugavat istumist. Sadul ei ole pelgalt mugavuse küsimus, vaid on esmatähtis hobuse üldisele heaolule, sportlikule sooritusele ja pikaajalisele tervisele. Samuti mõjutab see oluliselt ratsaniku tasakaalu, stabiilsust ja efektiivsust hobusega suhtlemisel (1).

Teaduslikud uuringud on järjepidevalt näidanud, et halvasti sobiv sadul võib esile kutsuda rea negatiivseid tagajärgi, alates väikesest ebamugavusest ja käitumuslikust vastupanust kuni tugeva valu, oluliste luu- ja lihaskonna vigastuste ning isegi psühholoogilise stressini (1). Üha kasvav hulk tõendeid, mida toetavad arvukad uuringud, rõhutab ratsaspordivarustuse, eriti sadula, sügavat mõju hobuse heaolule, füsioloogilistele reaktsioonidele ja sooritusele ratsastamise ajal (2).

See artikkel pakub põhjalikku ülevaadet sadula passituse praegusest teaduslikust arusaamast. Selles käsitletakse hobuse ja sadula vahelise interaktsiooni aluseks olevaid biomehaanilisi põhimõtteid, analüüsitakse mittesobivuse füsioloogilisi ja psühholoogilisi mõjusid, kirjeldatakse objektiivseid ja subjektiivseid hindamismeetodeid, uuritakse ratsaniku tasakaalu kriitilist mõju ning arutatakse multidistsiplinaarse koostöö olulist rolli optimaalsete tulemuste saavutamisel. Artikli lõpus antakse ülevaade juhtivatest teadusasutustest ja tekkivatest teaduslikest uurimisvaldkondadest selles olulises valdkonnas.

Mitmed uuringud on näidanud halvasti sobivate sadulate suurt levimust. Näiteks Šveitsi hobuste populatsioonis oli vaid 10% sadulatest hinnatud probleemideta ja 90% sadulatest peeti mitte sobivaks (2). Huvitaval kombel uskus aga 95% nende hobuste omanikest, et nende sadulad sobivad hästi (11). See oluline lahknevus professionaalse hinnangu (90% mittesobivus) ja omaniku arusaama (95% usub, et sobivus on hea) vahel viitab süsteemsele lüngale hobuseomanike hariduses ja teadlikkuses.

See ei ole pelgalt tehniline passitusprobleem, vaid põhimõtteline heaoluküsimus, kus hobuste hooldamise kriitiline aspekt jääb sageli esmaste hooldajate poolt märkamata või valesti mõistetuks. Hobused võivad kannatada vaikselt, ilmutades peeneid käitumuslikke vihjeid, mida nende omanikud ei tõlgenda õigesti. See olukord rõhutab pakilist vajadust sihipäraste avalike hariduskampaaniate ja selgete professionaalsete suuniste järele, et see teadmiste lünk ületada. Samuti rõhutab see ratsaspordiprofessionaalide eetilist vastutust aktiivselt harida kliente ebamugavuse peente märkide ja regulaarsete, objektiivsete sadulapassituse hindamiste olulisuse osas, minnes kaugemale subjektiivsetest omaniku tunnetest.

2. HOBUSE JA SADULA BIOMEHAANIKA INTERAKTSIOON

Hobuse selg on väga dünaamiline struktuur, mis läbib liikumise ajal võrreldes staatilise, seisva asendiga olulisi ja mõõdetavaid kuju muutusi. Uuringud, mis kasutavad täiustatud kaamerasüsteeme selja pinna rekonstrueerimiseks, on selgelt näidanud, et hobuse selg muutub kõnnaku ja traavi ajal oluliselt lamedamaks kui paigal seistes (2). See põhimõtteline avastus seab otseselt kahtluse alla traditsioonilised sadulapassituse meetodid, mis tuginevad peamiselt staatilisele hindamisele (2).

Optimaalse funktsiooni tagamiseks peavad hobuse õlad, selgroog ja lihased, sealhulgas nahaalused luu- ja lihaskude, abaluu, rinnalülid ja roided, saama sadula all takistamatult liikuda (6). Sadula disain peab tõhusalt arvestama turja ja selja kaudaalsete piirkondade vahelise nurga keerukate kolmemõõtmeliste muutustega (6). Lisaks ei ole hobuse turja kuju staatiline; see võib oluliselt muutuda vanuse, treeningtaseme ja lihaste arenguga. See nõuab sadula esikaare sobivuse perioodilist ümberhindamist ja kohandamist, et säilitada optimaalne kontakt ja vaba ruum (6). Turja piirkond on liikumise ajal eriti liikuv, rõhutades piisava vaba ruumi kriitilist olulisust (12).

Hästi sobiva sadula peamine ülesanne on jaotada ratsaniku kaal ühtlaselt hobuse rindkere piirkonnale. See saavutatakse peamiselt sadula paneelide kaudu, mis moodustavad liidese hobuse seljaga ja on polsterdatud, et kohanduda muutuvate kontuuridega ja vähendada lokaliseeritud survet (2). Oluline on, et sadula esikaar peab tagama täieliku vaba ruumi selgroolülide ogajätketele, et vältida kokkusurumist (2). Sadula puust raam, mis pakub struktuurset alust, peaks omama teatud paindlikkust, et kohanduda hobuse selja peente liikumistega (6). Sadula „keerd“ (twist) on piirkond, kus sadula alumine osa muutub turja kohal kitsast V-kujulisest laiemaks, lamedamaks kujuks ratsaniku istme taga – on elutähtis hobuse kolmemõõtmeliste selja kontuuridega sobitumiseks (6).

Inglise tüüpi sadula esikaar (või esikaare plaat), mis ühendab raami vasakut ja paremat poolt ja moodustab sadula esiosa, peab olema täpselt sobitatud turja dorsaalse piirkonna kuju laiuse ja nurga osas. See tagab ogajätkete piisava vaba ruumi ning soodustab ühtlast kontakti ja kaalujaotust (6).

Ratsastamise ajal peaks õigesti sobiv sadul ideaalis püsima suhteliselt stabiilsena kõigil allüüridel (2). Siiski võib esineda väikest kranio-kaudaalset liikumist hobuse sammude rütmis ja sadula seljaosa peent külgsuunalist liikumist, mis langeb kokku iga kõnnaku konkreetsete hetkedega (6). „Sadula libisemine“, mida iseloomustab sadula kaudaalse osa asümmeetriline külgsuunaline nihe, on olnud oluline uurimisvaldkond. Uuringud on veenvalt seostanud sadula libisemise peamiselt tagajala lonkega, kus sadul libiseb tavaliselt lonkava jala poole (6). Huvitaval kombel ei näinud lonkava jala valu raskusaste ega spetsiifiline allikas sadula libisemise astet mõjutavat (13). Oluline on märkida, et asümmeetrilised ratsanikud ei osutunud sadula libisemise peamiseks põhjuseks (6).

Hiljutised uuringud Royal Veterinary College’i (RVC) ja Southamptoni Ülikooli poolt näitasid, et sadula piirkond ise püsis liikumise (samm ja traav) ajal suhteliselt stabiilsena, vaid väikeste muutustega (mõni millimeeter). See leid viitab, et sadula paneelide deformeeruv polsterdus on tõenäoliselt piisav nende väikeste variatsioonide kohandamiseks (12).

Ülaltoodud andmetest ilmneb oluline vastuolu: sadulad sobidatakse seisvale hobusele, kuid suur osa ratsutamise ajast veedetakse liikumises, mil selg kogeb suurimaid surveid (2). Hobuse selg muutub liikumise ajal oluliselt lamedamaks kui paigal seistes (12). See loob „dünaamilise sobivuse paradoksi“. Sadul, mis tundub seisval hobusel ideaalselt sobivat, võib hobuse liikuma hakkamise hetkel koheselt muutuda halvasti sobivaks, põhjustades lokaliseeritud tugevat survet, ebamugavust ja potentsiaalset vigastust (2).

See tähendab, et praegused sadula disaini- ja passitusprotokollid, kui need põhinevad ainult staatilisel hindamisel, on oma olemuselt piiratud dünaamilise rõhujaotuse ja hobuse heaolu tõelisel optimeerimisel. Uuringud viitavad tugevalt vajadusele paradigma muutuse järele dünaamiliste passitusmeetodite suunas. Sellel on sügav mõju kogu sadulatööstusele, alates disainist ja tootmisest kuni passituspraktikateni. See nõuab uute tehnoloogiate ja meetodite arendamist sadula sobivuse hindamiseks liikumises ning potentsiaalselt uusi sadularaamide disaine või väga kohandatavaid paneelisüsteeme, mis suudavad paremini kohanduda selja kumeruse dünaamiliste muutustega. RVC/Southamptoni uuring „lamedamad sadulad“ (12) on otsene teaduslik vastus sellele paradoksile, mille eesmärk on anda teavet tulevaste disainiparanduste kohta.

3. HALVASTI SOBIVATE SADULATE MÕJU: FÜSIOLOOGILISED JA KÄITUMUSLIKUD TAGAJÄRJED

Sadul, mis ei sobi õigesti, tekitab vältimatult hobuse seljale survepunkte ja liigse lokaliseeritud surve alasid, mis viivad ebamugavuse, valulikkuse ning ägeda või kroonilise valuni (1). See krooniline mehaaniline stress on oluline tegur hobuste luu- ja lihaskonna vigastuste tekkes, kusjuures valesti sobivaid sadulaid seostatakse 8–10% kõigist hobuste seljatraumadest (2). Ebaühtlane või liigne surve halvasti sobivast sadulast põhjustab otseselt lihaspingeid ja asümmeetriat hobuse seljas ja kehas, viies lihaste tasakaalustamatuseni (1). Lokaliseeritud lihasvalu ja tuntavad nõgusused või atroofia olulistes epaksiaalsetes lihastes (nt trapets, romboid thoracis, longissimus dorsi) on kahjustatud piirkondades sageli leitavad, sageli vahetult pärast treeningut ja aja jooksul süvenedes (6). Krooniline lihaseline ebamugavus võib viia alakasutatud, atrofeerunud või spastiliste lihasteni, mis oluliselt häirivad hobuse loomulikku liikumist (8). Seljavaluga hobused võivad instinktiivselt oma stabiliseerivad lihased „välja lülitada“, mille tulemuseks on kiire selja ülemise osa lihasmassi kadu (8).

Sadula takistused turja eesjäseme lihastele ja otsene abaluu liikumise takistamine võivad negatiivselt mõjutada hobuse loomulikku liikumist ja liikumisulatust (1). Näiteks sadul, mille raam on liiga kitsas, piirab otseselt õlgade liikumist ja põhjustab valu (8). Liiga kitsas või valesti sobitatud sadul võib avaldada otsest survet hobuse turjale või selgroole, mis võib viia närvide kokkusurumiseni. See võib avalduda valu, tuimuse või kipitusena (1). Aja jooksul võib krooniline surve kaasa aidata tõsisematele probleemidele, nagu kõhre kildude teke, närvide pigistamine ja subluksatsioonid (osaliselt nihestunud) lülisambas (7).

Spetsiifilised sadula sobivuse probleemid ja nende füsioloogilised tagajärjed:

● Liiga kitsas sadul: surub kokku hobuse naha ja lihased, vähendades verevoolu (isheemia) ja põhjustades valu (1).

● Liiga lai sadul: võimaldab liigset liikumist, põhjustades hõõrdumist ja soojuse teket hobuse nahal (1).

● Ebaühtlane sadul: avaldab ebaproportsionaalset survet hobuse selgroo ühele küljele, mille tulemuseks on väärasend ja lihaspinge (1).

● Kitsas keerd (twist): tekitab lokaliseeritud kahepoolset kõrget survet epaksiaalsetes lihastes T10–T13 lüli tasandil, kahjustades liikumist traavi, hüppamise ja galopi ajal (6).

● Liiga lai esikaar: põhjustab sadula allapoole libisemist ja toetuse kadu, avaldades ebanormaalset survet otse turjale ja epaksiaalsetesse lihastesse T10–T13 külgsuunas (6).

● Liiga kitsas esikaar: viib „sillaefektini“, kus hobuse seljaga puutub kokku vaid neli survepunkti. Tekib kõrge surve T10–T13 ja T16–T18 piirkondades (6).

● Liiga pikk sadul: avaldab liigset survet 18. nimmelüli piirkonda ja selle taha, mis võib põhjustada nimmeosa lihaste ebanormaalset arengut ja subluksatsioone (7).

● Turja vaba ruumi puudumine: takistab liikumisulatust ja põhjustab valu turja piirkonnas (8).

● Vale tope: võib liigselt kitsendada muidu sobivat sadulat, põhjustades kroonilist survet (8).

● Raamita sadulad: kontsentreerivad survet väikestele piirkondadele, tekitades valu epaksiaalsetes lihastes ja mõnikord selgroo keskjoonel (6).

Halb sadula sobivus on laialdaselt tunnustatud olulise tegurina hobuste seljavalu tekkes ja süvenemises (2). See valu võib avalduda või süvendada spetsiifilisi kliinilisi seisundeid, nagu ogajätkete kokkusurumine (IDSP), ventraalne spondüloos (VS) ja liigeste osteoartriit (OAAP) (14).

Pidev füüsiline ebamugavus võib avaldada hobusele sügavat negatiivset psühholoogilist mõju, viies ta ratsutamise seostamiseni valu või ebamugavusega (1). See võib avalduda ärevuse, vastupanu, hirmureaktsioonide või apaatiana, kus hobune muutub ümbritsevast huvitamatuks (1). Hobused võivad muutuda ka „tundetuks“ ratsaniku abivahenditele (7).

Lisaks: kui sadul põhjustab valu, võib hobune vähendada vastavate lihaste kasutust, mille tulemusel areneb lihasatroofia. See muudab selja kuju ja omakorda halvendab veelgi sadula sobivust – tekib „nõiaring“ (8). Seetõttu on oluline sadula sobivuse regulaarne ümberhindamine.

4. TEADUSLIKUD MEETODID SADULA SOBIVUSE HINDAMISEKS

Objektiivsed hindamisvahendid pakuvad kvantifitseeritavaid, empiirilisi andmeid, mis täiendavad oluliselt koolitatud spetsialistide subjektiivseid hinnanguid.

Infrapuna termograafia (IRT)

Põhimõtted ja rakendus: IRT on mitteinvasiivne diagnostiline pildistamistehnika, mis kasutab infrapunakaamerat hobuse kehapinna temperatuuri mõõtmiseks (1). See tehnika võimaldab tuvastada soojusjaotuse mustreid, mis viitavad põletikule, vigastusele või survepunktidele.

Eelised: IRT aitab:

● tuvastada „kuumi kohti“, mis viitavad ebanormaalsele survele või hõõrdumisele;

● pakkuda kohest visuaalset tagasisidet sadula sobivuse kohta;

● jälgida muutusi aja jooksul;

● soodustada meeskonnatööd hobuse hoolduses.

Piirangud: Tulemustele võivad mõju avaldada keskkonnategurid (tuul, päike). Tõlgendamine eeldab kogenud spetsialisti ning termograafid ei tohi teha lõplikke meditsiinilisi diagnoose – vajadusel tuleb kaasata veterinaararst.

Survematid

Survematid on elektroonilised seadmed, mis mõõdavad sadula poolt hobuse seljale avaldatavat survet nii seistes kui liikumisel (2). Need võimaldavad hinnata:

● lokaliseeritud survepunkte;

● kogu koormuse jaotust;

● sobivuse dünaamilisi aspekte.

Uuringud näitavad, et kuigi objektiivse surve suuruse ja seljavalu vahel ei ole alati otsest korrelatsiooni, on kindlad subjektiivselt hinnatud sobivus probleemid seotud valuga.

Muud meetodid:

● Algomeetrid (valutundlikkuse mõõtmiseks)

● Inertsiaalsete andurite süsteemid (lonke ja liikumise analüüsiks)

● Biomeetrilised matid

● Morfomeetrilised meetodid (anatoomia analüüsiks)

● Elektromüograafia (lihasaktiivsuse hindamiseks)

● Funktsionaalne elektristimulatsioon

Subjektiivsed meetodid ja eksperthinnang

Vaatamata tehnoloogia arengule, toimub enamik sadulapassituse hindamisest endiselt subjektiivselt – kogenud spetsialisti poolt, kes hindab sadulat nii hobuse seljas kui ilma, koos ratsanikuga ja ilma, kõigil allüüridel (2). Palpatsioon, visuaalne kontroll ja mõõtmised jäävad esmasteks töövahenditeks.

Oluline on mõista, et:

● subjektiivsed ja objektiivsed meetodid täiendavad teineteist;

● kogenud spetsialisti vaatlusoskus, palpatsioonitehnikad ja käitumisanalüüsid on asendamatud;

● ainult objektiivsed andmed ei kirjelda täielikult hobuse individuaalset valuläve ega dünaamilist interaktsiooni sadula ja ratsaniku vahel.

● Seega tuleks sadula sobivust hinnata mitme metoodilise lähenemise kaudu – ühendades tehnoloogilised tööriistad ja inimliku kogemuse.

5. RATSANIKU MÕJU SADULAPASSITUSELE JA HOBUSE HEAOLULE

Ratsaniku asend, tasakaal ja sümmeetria avaldavad sügavat ja otsest mõju hobuse luu- ja lihaskonna tervisele, mugavusele ja sooritusele (5). Tasakaalustamata või asümmeetriline ratsanik võib põhjustada stressi, valu ja vigastusi hobuse lihastes, liigestes ja selgroos.

Uuringud on näidanud, et:

● ratsaniku kehasümmeetria on sageli loomulikult kallutatud ühele küljele (10);

● kehahoiaku kõrvalekalded mõjutavad otseselt hobuse selja koormusmustreid (5);

● ratsanik, kes on sadulale liiga suur või istub asümmeetriliselt, võib põhjustada sadula füüsilise moonutuse (8).

Kõik ratsaniku vaagna, selgroo või pea väärasendid võivad viia tasakaalu probleemideni, mis kanduvad üle hobusele sadula kaudu. See põhjustab sageli:

● ebamugavust ja valu;

● valesid liikumismustreid;

● ebaühtlast survejaotust sadulas;

● probleeme ratsaniku ja hobuse vahelises suhtluses (5).

● Ebaühtlane ratsmesurve (näiteks kui ratsanik toetub ratsmetele tasakaalu säilitamiseks) on hobusele eriti häiriv.

Sadula sobivus ratsanikule

Sadula sobivus ei puuduta ainult hobust – ka ratsanik peab istuma sadulas tasakaalustatult. Kui sadul ei sobi ratsanikule (näiteks kui istmepind on liiga väike või liiga kallutatud), võivad tekkida:

● ratsaniku enda vigastused;

● kehaasendi ebasümmeetria süvenemine;

● mõju hobuse liikumisele ja heaolule (13).

Vaatamata sellele on siiani vähe avaldatud juhiseid ratsaniku sobivuse kohta. Hartpury Ülikool töötab praegu ratsaniku sobivuse teaduslike standardite loomise suunas (16). Esialgsed uuringud näitavad, et erinevad sadulad mõjutavad ratsaniku vaagna liikumisulatust ja istaku sümmeetriat (4).

Kaassõltuv düsfunktsionaalne tsükkel

Ratsaniku asümmeetria võib:

● tekitada ebaühtlast survet sadulale;

● mõjutada hobuse kehaasendit ja liikumismustreid;

● füüsiliselt moonutada sadula raami ja paneele, muutes selle asümmeetriliseks;

● süvendada olemasolevaid probleeme ja luua korduvat sobivusprobleemide tsüklit (8).

See „kaassõltuv düsfunktsionaalne tsükkel“ tähendab, et ratsaniku tasakaal ja füüsiline seisund on kriitiline osa sadulapassitusest. Hobuse sadula sobivuse käsitlemine ilma ratsaniku probleemide lahendamiseta võib viia korduvate vigade ja hobuse heaolu halvenemiseni.

Seepärast on ratsaniku treening ja vajaduse korral füsioteraapia lahutamatu osa optimaalse sadula passituse ja hobuse heaolu tagamisest.

6. LÕPPSÕNA JA SOOVITUSED

Käesolev artikkel käsitles põhjalikult sadula passituse teemat läbi viie keskse aspekti: teadusliku passituse olulisus, hobuse ja sadula biomehaanika, halvasti sobivate sadulate mõju, hindamismeetodid ning ratsaniku roll. Esitatud teadusuuringud, empiirilised andmed ja praktilised kogemused näitavad selgelt, et sadula passitus ei ole ainult varustuse küsimus, vaid keskne komponent hobuse ja ratsaniku heaolusüsteemis.

Sadula sobivus mõjutab otseselt:

● hobuse füüsilist tervist (luu- ja lihaskonna seisund, liikumismustrid, taastumine);

● psühholoogilist seisundit (valuga seotud käitumine, ärevus, apaatia);

● ratsaniku istaku tasakaalu, ratsmekontakti ja mõjuefektiivsust;

● sportlikku sooritust ja koostöö harmooniat hobuse ning inimese vahel.

Tänane sadulapassituse praktika vajab muutust: üleminekut staatilisest, visuaalsel hinnangul põhinevast süsteemist teaduspõhisele, dünaamilisele ja hobuse vajadustest lähtuvatele lähenemistele. Arusaam, et hobune võib muutuda – läbi treeningu, vanuse, vigastuse või toitumise – seab vajaduse regulaarse ja dünaamilise hindamise järele.

Soovitused praktikasse rakendamiseks

● Regulaarsed kontrollid: Töös oleva hobuse sadula sobivust tuleks hinnata vähemalt iga 3 kuu järel, intensiivse treeningu või füüsilise muutuse korral sagedamini.

● Professionaalne hindamine: Kasuta kogenud sadulapassitajat, kes suudab hinnata nii staatilist kui dünaamilist sobivust ning tunneb biomehaanilisi ja käitumuslikke viiteid.

● Objektiivsete vahendite kasutamine: Vajadusel kaasata infrapuna termograafia, survematid, inertsiaalsensorid jms. Need võivad anda täiendavat infot peente sobivusprobleemide tuvastamiseks.

● Ratsaniku füüsiline hindamine: Ratsaniku tasakaal, kehahoiak ja asümmeetria tuleb samuti hinnata – vajadusel kasutada füsioterapeudi abi.

● Kaebuste kiire käsitlemine: Sadula libisemine, hobuse käitumuslik muutus, töösoovi langus või äkiline lonkamine peaksid olema märguanded koheseks hindamiseks.

● Koostöö meeskonnas: Hea tulemuse saavutab ratsutaja, treener, sadulapassitaja, veterinaar, sepp, söötmisnõustaja ja füsioterapeut tihedas koostöös. Sadul ei ole ainult „asi hobuse seljas“, vaid osa kompleksse süsteemi harmooniast.

Kokkuvõte

Sadula passitamine on teaduspõhine, dünaamiline ja individuaalne protsess. Selle korrektne rakendamine ennetab vigastusi, tõstab sportlikku sooritust ning loob parema kontakti hobuse ja ratsaniku vahel. Sobiv sadul ei ole luksus – see on iga hobuse heaolu ja edukuse põhieeldus.

Vajad abi sadulapassitusel? Võta meiega ühendust, leiame lahenduse!

Allikad

1. The Effects of Saddle Fit on Horse Behaviour: Insights from Infrared Thermography, accessed June 12, 2025, https://journal.iaabcfoundation.org/horse-irt-28/

2. Saddle fitting, recognising an ill-fitting saddle and the consequences ..., accessed June 12, 2025, https://www.researchgate.net/publication/282844703_Saddle_fitting_recognising_an_ill-fitting_saddle_and_the_consequences_of_an_ill-fitting_saddle_to_horse_and_rider

3. journal.iaabcfoundation.org, accessed June 12, 2025, https://journal.iaabcfoundation.org/horse-irt-28/#:~:text=A%20well%2Dfitted%20saddle%20can,areas%20of%20the%20horse's%20back.

4. (PDF) Preliminary study of the effect of saddle fitting on a rider's pelvic range of motion, accessed June 12, 2025, https://www.researchgate.net/publication/385303142_Preliminary_study_of_the_effect_of_saddle_fitting_on_a_rider's_pelvic_range_of_motion

5. How does the rider's position in the saddle affect the horse's musculoskeletal health?, accessed June 12, 2025, https://www.horsesinsideout.com/post/how-does-the-rider-s-position-in-the-saddle-affect-the-horse-s-musculoskeletal-health

6. Tack Fit and Use - Centaur Biomechanics, accessed June 12, 2025, http://centaurbiomechanics-com.mysmarterwebsite.co.uk/centaurbiomechanics-com/_img/1-s2.0-S0749073922000529-main.pdf

7. When the Saddle Doesn't Fit - Schleese Saddlery, accessed June 12, 2025, https://schleese.com/saddle-doesnt-fit/

8. Understanding Saddle Fit - The Horse, accessed June 12, 2025, https://thehorse.com/1124653/understanding-saddle-fit/

9. Experiences of Interdisciplinary Working from the Perspective of the ..., accessed June 12, 2025, https://www.mdpi.com/2076-2615/14/4/559

10. Science in brief: Interactions between the rider, the saddle and the horse - ResearchGate, accessed June 12, 2025, https://www.researchgate.net/publication/233899917_Science_in_brief_Interactions_between_the_rider_the_saddle_and_the_horse

11. The Role of Equestrian Professionals in Saddle Fit for Horses and Riders in the United Kingdom - ResearchGate, accessed June 12, 2025, https://www.researchgate.net/publication/383464638_The_Role_of_Equestrian_Professionals_in_Saddle_Fit_for_Horses_and_Riders_in_the_United_Kingdom

12. Research suggests flatter saddles may improve welfare in ridden ..., accessed June 12, 2025, https://www.myscience.org/news/2024/research_suggests_flatter_saddles_may_improve_welfare_in_ridden_horses-2024-rvc

13. Latest in Saddle-Fit Research - YourDressage.org, accessed June 12, 2025, https://yourdressage.org/2019/03/19/latest-in-saddle-fit-research/

14. Advances in the Clinical Diagnostics to Equine Back Pain: A Review of Imaging and Functional Modalities, accessed June 12, 2025, https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10930837/

15. SADDLE FIT EVALUATIONS - Natural Horseman Saddles, accessed June 12, 2025, https://naturalhorsemansaddles.com/saddle-fit-evaluations/

16. 'Ambitious' study on saddle fit for riders to help horses - Horse ..., accessed June 12, 2025, https://www.horseandhound.co.uk/news/hartpury-saddle-fit-riders-research-849854

17. Equine Fitters Directory launched, following input from Hartpury University research, accessed June 12, 2025, https://www.hartpury.ac.uk/news/2025/02/equine-fitters-directory-launched-following-input-from-hartpury-university-research/