Biotiin hobusele – kui palju biotiini hobune tegelikult vajab?

Biotiin on üks tuntumaid hobuste kabjalisandites kasutatavaid toitaineid. Seda soovitatakse sageli hobustele, kelle kabjad pragunevad, murenevad, kasvavad aeglaselt või kelle kabjasarve kvaliteet on üldiselt kehv.

Probleem on selles, et erinevad biotiinilisandid sisaldavad väga erinevaid koguseid. Üks toode annab hobusele 5 mg biotiini päevas, teine 20 mg ja mõni isegi 50–100 mg.

Seetõttu tekib oluline küsimus:

Kui palju biotiini hobune tegelikult vajab ja milline kogus annab kapjadele kõige parema tulemuse?

Teadusuuringute põhjal on kabjakvaliteedi parandamiseks kõige paremini põhjendatud kogus umbes:

20 mg biotiini päevas 500 kg hobusele

See vastab ligikaudu:

4 mg biotiini iga 100 kg hobuse kehamassi kohta päevas.

Oluline on aga mõista, et biotiin ei ole kiiretoimeline lahendus. Uue kabjasarve kasvamine võtab kuid ning suplementatsiooni mõju tuleks hinnata pigem 9–12 kuu, mitte mõne nädala järel.

Mis on biotiin?

Biotiin ehk vitamiin B7 on vees lahustuv B-grupi vitamiin.

Hobuse organism kasutab biotiini mitmetes ainevahetusprotsessides, sealhulgas:

✔ rasvhapete ainevahetuses;

✔ glükoosi ainevahetuses;

✔ aminohapete kasutamises;

✔ rakkude arengus;

✔ keratiini moodustumises.

Kapjade seisukohalt on eriti oluline biotiini roll keratiniseerumises ehk tugeva kabjasarve moodustumises.

Seetõttu kasutatakse biotiini eelkõige hobustel, kelle kabjasarv on nõrk, rabe või halva struktuuriga.

Kas hobune saab biotiini ka tavalisest söödast?

Jah.

Biotiini leidub loomulikult paljudes hobusesöötades, näiteks:

✔ lutsernis;

✔ kaeras;

✔ odras;

✔ sojas;

✔ rohus;

✔ heinas.

Lisaks toodavad biotiini hobuse jämesooles elavad mikroorganismid.

Seetõttu ei ole hobusele suudetud määrata täpset minimaalset päevast biotiinivajadust samamoodi nagu näiteks mõne mineraalaine puhul.

Oluline on siin vahet teha kahel asjal:

hobuse normaalne biotiinivajadus
ja
kabjakvaliteedi parandamiseks kasutatav biotiinikogus.

20 mg päevas ei tähenda, et terve hobune vajaks normaalseks elutegevuseks tingimata 20 mg biotiini.

See on pigem kabjaprobleemide korral kasutatav täiendav kogus.

Kui palju biotiini hobusele anda?

Teaduskirjanduse põhjal jääb kõige paremini põhjendatud kogus umbes:

3–4 mg biotiini 100 kg kehamassi kohta päevas.

Praktiliselt võiks arvestada järgmiselt:

Kõige lihtsam rusikareegel on:

4 mg biotiini 100 kg kehakaalu kohta päevas

500 kg hobusele tähendab see umbes 20 mg biotiini päevas.

Mida biotiiniuuringud hobustel näitavad?

Biotiini mõju hobuse kapjadele on uuritud juba mitu aastakümmet.

Mitmed pikaajalised uuringud on näidanud, et piisavas koguses biotiini lisamine võib parandada eelkõige uue kasvava kabjasarve kvaliteeti.

Kas 7,5 mg biotiini on piisav?

Ühes uuringus võrreldi hobuseid, kes said 7,5 mg või 15 mg biotiini päevas.

15 mg biotiini saanud hobustel oli tulemus parem ning paranesid nii kabjasarve kõvadus kui ka mõnel juhul kabjakasv.

See viitab sellele, et suure täiskasvanud hobuse puhul võib 5–10 mg biotiini päevas jääda kabjaprobleemi korral liiga väikeseks.

Miks soovitatakse sageli just 20 mg biotiini?

Ühes olulisemas hobustega tehtud biotiiniuuringus anti hobustele:

20 mg biotiini päevas.

Umbes üheksa kuu möödudes oli biotiini saanud hobuste kabjasarve kvaliteet kontrollrühmaga võrreldes parem.

Huvitav oli aga see, et kabjad ei kasvanud tingimata palju kiiremini.

Paranes eelkõige:

uue moodustuva kabjasarve kvaliteet.

See on biotiini kasutamise mõistmisel väga oluline.

Biotiin ei paranda juba olemasolevat vana kabjasarve. Ta saab mõjutada ainult uut sarve, mida hobune pärast suplementatsiooni alustamist kasvatab.

Kui kiiresti biotiin hobuse kapjadele mõjub?

Kabjad kasvavad aeglaselt.

Täieliku kabjaseina väljakasvamine võib võtta umbes:

10–12 kuud või isegi kauem.

Seetõttu ei ole mõistlik hinnata biotiinilisandi efekti pärast ühe või kahe purgi kasutamist.

Praktiline ajajoon võiks olla järgmine:

3 kuud – enamasti liiga vara lõplike järelduste tegemiseks.

6 kuud – koronaarvöö lähedal võib juba näha erinevust uues kabjasarves.

9 kuud – mõju saab juba realistlikumalt hinnata.

12 kuud – hea aeg hinnata, kas biotiin on kabjakvaliteeti parandanud.

12–18 kuud – võimaldab hinnata suures osas täielikult uuenenud kabjasarve.

Seetõttu tuleks biotiini anda:

iga päev ja järjepidevalt vähemalt 9–12 kuud.

Kas 50 või 100 mg biotiini on parem kui 20 mg?

Mitte tingimata.

Mõned hobuste kabjalisandid sisaldavad väga suuri biotiinikoguseid ning pakendil võib olla näiteks 40, 50 või isegi 100 mg biotiini päevadoosis.

Praegune teaduskirjandus ei näita aga veenvalt, et:

50–100 mg annaks kabjakvaliteedile parema tulemuse kui 20–25 mg päevas.

On olemas uuringuid, kus suuremad biotiinikogused on suurendanud kabjakasvu, kuid puudub korralik pikaajaline annuse-vastuse uuring, kus võrreldaks näiteks:

✔ 10 mg;

✔ 20 mg;

✔ 40 mg;

✔ 60 mg;

✔ 100 mg.

Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et võimalikult suur number pakendil tähendab automaatselt paremat toodet.

500 kg hobuse puhul on kõige mõistlikum teaduspõhine lähtekoht endiselt:

umbes 20 mg biotiini päevas.

Kas biotiin aitab kõigi kabjaprobleemide puhul?

Ei.

See on väga oluline.

Kõik kehvad kabjad ei ole põhjustatud biotiinipuudusest.

Kabjas koosneb peamiselt keratiinist ning selle kvaliteeti mõjutavad väga paljud tegurid.

Olulised on näiteks:

✔ piisav energia ratsioonis;

✔ kvaliteetne proteiin;

✔ aminohapped;

✔ metioniin;

✔ lüsiin;

✔ tsink;

✔ vask;

✔ mineraalide tasakaal;

✔ hobuse seedetrakti seisund;

✔ geneetika;

✔ kabja niiskuskeskkond;

✔ regulaarne värkimine või rautamine;

✔ hobuse üldine tervis.

Kui hobusele antakse 20 mg biotiini päevas, kuid ratsioonis on näiteks liiga vähe kvaliteetset proteiini või tugev tsingi-vase tasakaalutus, ei pruugi biotiin üksi probleemi lahendada.

Seetõttu tasub kehva kabjakvaliteedi puhul hinnata alati kogu hobuse ratsiooni, mitte ainult biotiini.

Biotiin, tsink, vask ja aminohapped

Uuemad kabjalisandite uuringud keskenduvad järjest rohkem mitme toitaine kombinatsioonile.

See on loogiline, sest kabjasarve ei ehitata ainult biotiinist.

Hea kabjalisandi juures tasub lisaks biotiinile tähelepanu pöörata näiteks:

Tsink

Tsink osaleb keratiini moodustumises ning naha ja kabjasarve ainevahetuses.

Vask

Vask osaleb sidekoe ja keratiini struktuuri kujunemises ning peab olema ratsioonis tsingiga tasakaalus.

Metioniin

Metioniin on väävlit sisaldav aminohape ning keratiin sisaldab palju väävlirikkaid aminohappeid.

Lüsiin

Lüsiin on hobuse üks olulisemaid piiravaid aminohappeid ning mõjutab üldist valgusünteesi.

Seetõttu võib terviklikult formuleeritud kabjalisand olla mõistlikum kui toode, mille põhiline müügiargument on lihtsalt väga suur biotiininumber.

Millist biotiinilisandit hobusele valida?

Vaata alati toote tegelikku päevadoosi, mitte ainult koostisainete nimekirja.

Kui pakendil on kirjas „sisaldab biotiini“, ei ütle see veel midagi toote efektiivse koguse kohta.

500 kg hobuse puhul võiks kehva kabjakvaliteedi korral olla eesmärk umbes:

20 mg biotiini päevas.

Lisaks tasub kontrollida:

✔ kui palju toode annab tsinki;

✔ kui palju vaske;

✔ kas toode sisaldab metioniini;

✔ kas ratsioonis on piisavalt kvaliteetset proteiini;

✔ milliseid mineraale hobune saab juba teistest söötadest.

Eriti oluline on vältida olukorda, kus hobune saab korraga mitmest erinevast lisandist suuri tsingi- või vasekoguseid.

Kas biotiini peab andma kogu aeg?

Mõne hobuse puhul võib pikaajaline kasutamine olla vajalik.

Pikaajalistes uuringutes on täheldatud, et osal hobustel hakkas kabjasarve kvaliteet pärast biotiini vähendamist või täielikku ärajätmist uuesti halvenema.

See võib tähendada, et hobusel on individuaalne või geneetiline kalduvus kehvema kabjasarve tootmiseks.

Sellisel juhul ei pruugi biotiin olla lihtsalt mõnekuuline kuur, vaid osa hobuse pikaajalisest söötmisest.

Kokkuvõte: kui palju biotiini hobusele anda?

Teadusuuringute põhjal on kabjakvaliteedi parandamiseks kõige mõistlikum lähtekoht:

4 mg biotiini 100 kg hobuse kehamassi kohta päevas.

500 kg hobusele tähendab see:

umbes 20 mg biotiini päevas.

5–10 mg võib suure täiskasvanud hobuse puhul jääda liiga väikeseks.

15 mg kohta on olemas positiivseid uuringuid.

20–25 mg päevas on kõige paremini põhjendatud praktiline vahemik.

50–100 mg biotiini puhul ei ole praegu veenvat tõendit, et see annaks 20–25 mg-ga võrreldes parema kabjakvaliteedi.

Kõige olulisem on aga järjepidevus.

Biotiini mõju ei tasu hinnata mõne nädala või paari kuu pärast. Reaalne hindamisperiood on umbes 9–12 kuud.

Ja kui hobuse kabjad selle aja jooksul ei parane, ei tähenda see automaatselt, et biotiini tuleks rohkem anda.

Siis tasub vaadata kogu ratsiooni: valku, aminohappeid, tsinki, vaske, mineraalide tasakaalu ning hobuse üldist kabjahooldust.

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju biotiini vajab 500 kg hobune?

Kabjakvaliteedi parandamiseks on kõige paremini põhjendatud kogus umbes 20 mg biotiini päevas.

Kui kaua peab hobusele biotiini andma?

Biotiini tuleks anda järjepidevalt vähemalt 9–12 kuud, sest täieliku kabjaseina väljakasvamine võtab ligikaudu aasta.

Kas 100 mg biotiini on parem kui 20 mg?

Praegu puudub veenev teaduslik tõendus, et 100 mg annaks 20–25 mg päevase annusega võrreldes parema kabjakvaliteedi.

Kas biotiin paneb kabjad kiiremini kasvama?

Mõnes uuringus on kabjakasv kiirenenud, kuid kõige järjekindlam efekt on olnud uue kabjasarve kvaliteedi paranemine, mitte tingimata väga suur kasvukiiruse tõus.

Kas biotiin aitab rabedate kabjade puhul?

Võib aidata, eriti kui hobuse kabjasarve kvaliteet reageerib biotiinile. Kõik rabedad kabjad ei ole siiski biotiiniprobleem ning oluline on hinnata ka valku, aminohappeid, tsinki, vaske ja kogu ratsiooni.

Biotiini valik e-poes:

https://www.imperial-one.com/et/a/mervue-hoofpak-2-kg-biotiin

https://www.imperial-one.com/et/a/audevard-hoof-biotine-1kg

Kasutatud teaduskirjandus

National Research Council. Nutrient Requirements of Horses.

Buffa EA et al. Effect of dietary biotin supplement on equine hoof horn growth rate and hardness.

Geyer H, Schulze J. The long-term influence of biotin supplementation on hoof horn quality in horses.

Josseck H et al. Hoof horn abnormalities in Lipizzaner horses and the effect of dietary biotin supplementation.

Zenker W et al. Histological and physical assessment of hoof horn following biotin supplementation.

Reilly JD et al. Effect of supplementary dietary biotin on hoof growth and hoof growth rate in ponies.

Philipp S, Kienzle E. Effect of biotin supplementation on hoof horn quality.

Suagee-Bedore JK et al. Effects of a nutritional supplement on hoof growth in horses.