Kas väiksem portsjon on kokkuhoid — ja kas kallim söödakott on tegelikult kallim?

Üks söödakott maksab 24 eurot, teine 40 eurot. Esmapilgul tundub valik lihtne: esimene on soodsam. Aga kui kaua kumbki kott kestab ja mida hobune päevase portsjoniga tegelikult saab?

Hobuse söötmise kulu mõistmiseks ei piisa koti hinna vaatamisest. Olulised on päevane kogus, sööda ülesanne ja kogu ülejäänud ratsioon. Odavam kott võib tähendada suuremat päevakulu. Väiksem portsjon võib küll raha säästa, kuid siis tuleb teada, millise osa hobuse vajadustest see katab.

Võtame lihtsa arvutusnäite. Järgmised hinnad ja kogused on väljamõeldud ning näitavad arvutusviisi, mitte kahe päris sööda toiteväärtuse võrdsust.

Kallima koti puhul on selles näites päevakulu väiksem ning 30 päeva kogukulu vahe on 48 eurot. Arvutuskäik on lihtne:

Koti hind : koti kaal × päevane kogus = päevakulu.

Kuid odavam päevakulu on eelis alles siis, kui valitud söötmine ka hobusele sobib. Üks kilogramm üht sööta ei asenda automaatselt kolme kilogrammi teist. Võrrelda tuleb seda, kui palju annavad portsjonid energiat, valku, vitamiine ja mineraalaineid ning millist puudujääki need ülejäänud ratsioonis korvavad.

„Aga mina annan seda sööta ainult pool kilo päevas.”

See on täiesti võimalik. Näite sööda A puhul maksaks 500 grammi vaid 60 senti päevas ehk 18 eurot 30 päeva kohta. Rahaline arvestus on õige. Järgmiseks tuleb küsida, millise eesmärgi see kogus hobuse ratsioonis täidab.

Oletame, et tootja soovitab sinu hobuse kaalu ja töökoormuse puhul seda sööta 3 kg päevas. Kui annad 500 g, saab hobune sellest söödast kuuendiku toitainete kogusest, mille annaks 3 kg portsjon.

Näiteks kui söödas oleks tsinki 100 mg kilogrammi kohta, annaks 3 kg sööta 300 mg tsinki, 500 g aga 50 mg. See on väljamõeldud koostisenäide, mitte hobuse päevase tsingivajaduse soovitus.

Kuuendik selle sööda toitainetest ei tähenda kuuendikku hobuse kogu päevasest vajadusest. Hobune saab toitaineid ka heinast, karjamaarohust ja teistest söötadest. Samuti ei saa väiksema portsjoni põhjal üksi järeldada, et tal on puudus.

Küll aga ei saa poolekilose koguse puhul eeldada sama vitamiinide ja mineraalainete panust nagu täisportsjoni puhul. Söötmisjuhendit tuleb lugeda koos koostise ning hobuse ülejäänud menüüga.

Kas siis peaks lihtsalt rohkem sööta andma?

Mitte automaatselt. Kui hobune saab koresöödast piisavalt energiat ja püsib sobivas kehakonditsioonis, ei pruugi suurem jõusöödaannus olla õige lahendus. Vitamiinide ja mineraalainete katmiseks juurde antud sööt võib kaasa tuua ka energiat, mida hobune ei vaja.

Sellisel juhul võib sobida kontsentreeritud tasakaalustussööt ehk balancer või sobiv mineraalsööt. Valik sõltub sellest, mida ratsioonist puudu jääb: kas vajatakse ka valku ja aminohappeid või eelkõige mineraalaineid ning vitamiine. Need tooted ei ole omavahel automaatselt asendatavad ja igaühel on oma söötmisjuhend. (UMN Extension)

Suurema koormusega hobuse või kehakaalu hoidmisega raskustes hobuse puhul võib lisaks vaja minna rohkem energiat. Seetõttu ei ole olemas üht söödavalikut, mis oleks kõigi hobuste puhul kõige ökonoomsem.

Õige võrdlus algab koresöödast.

Koresööt moodustab hobuse ratsiooni aluse. Enne ämbrisse lisatava sööda valimist tasub teada, kui palju hobune koresööta tegelikult sööb ja mida see sisaldab. Heinaanalüüs aitab hinnata toitainete sisaldust ning koostada täpsema ratsiooni. Ainult ilus välimus või meeldiv lõhn ei anna kogu vajalikku infot. (Penn State Extension)

Sama tähtis on koguseid kaaluda. „Pool kopsikut” kirjeldab mahtu, mitte kaalu. Erinevad söödad võivad samas kopsikus kaaluda erinevalt. Köögikaal ja ühekordne kaalumine aitavad muuta nii söötmise kui ka kuluarvestuse täpsemaks. (Penn State Extension)

Vaata kogu päevast menüüd, mitte ainult üht kotti.

Kui ühe sööda kõrvale lisandub mitu eraldi toodet, kuulub ka nende maksumus päevakulu sisse. Samal ajal tasub üle vaadata, kas mõni koostisosa kattub ning kas igal lisandil on selge eesmärk. Mitme toote kasutamine võib olla põhjendatud, kuid nende vajalikkust ei saa otsustada purkide arvu järgi.

Praktiliseks ülevaateks pane kirja:

✔ hobuse ligikaudne kaal, kehakonditsioon ja töökoormus;

✔ koresööda liik, päevane kogus või kättesaadavus ning olemasolev analüüs;

✔ kõigi söötade ja lisandite tegelikud päevased kogused;

✔ iga toote päevakulu ja põhjus, miks seda kasutad.

Nii muutub nähtavaks nii raha liikumine kui ka söötmise loogika. Võib selguda, et olemasolev lahendus on täiesti mõistlik. Võib selguda ka, et mõne toote saab ära jätta või teisega asendada, kui see sobib hobuse vajadustega paremini.

Hea söötmisplaani puhul on igal komponendil oma ülesanne ja kogusel põhjendus. Koti hind on üks osa otsusest. Tegelik väärtus selgub sellest, mida hobune kogu päevase ratsiooniga saab ja kui palju tema vajadustele vastava ratsiooni koostamine maksab.

Kas tead, kui palju sinu hobuse päevane söötmine maksab ja mida see katab? Saada Imperialile oma hobuse ligikaudne kaal, töökoormus, koresööda info ning kasutatavate söötade ja lisandite nimed koos päevakogustega. Kui sul on heinaanalüüs, lisa ka see. Aitame sul hinnata söötmisvalikute loogikat ja leida kohad, mis vajavad täpsustamist.